Covenant of Mayors
  Covenant Newsletter November 2017  
       
 
"Me peame jätkusuutlikkust ühiskonna mootoriks ja majanduse edasiviivaks jõuks"
Intervjuu Amsterdami aselinnapea Abdeluheb Chohoga
 
   

български (bg) - čeština (cs) - dansk (da) - Deutsch (de) - eesti (et) - ελληνικά (el) - English (en) - español (es) - français (fr) - Gaelic (ga) - hrvatski (hr) - italiano (it) - lietuvių (lt) - latviešu (lv) - magyar (hu) - Malti (mt) - Nederlands (nl) - polski (pl) - português (pt) - română (ro) - slovenčina (sk) - slovenščina (sl) - suomi (fi) - svenska (sv)

Amsterdami linn ühines linnapeade paktiga 2009. aastal ja on võtnud kohustuse vähendada oma süsinikdioksiidi heitkoguseid 2025. aastaks 40% võrra. Rääkige meile oma linna pikaajalisest nägemusest kliima ja energia valdkonnas.

Amsterdam on Pariisi kliimakokkuleppe ja integreeritud jätkusuutlikkuse kontseptsioonide pühendunud toetaja. Me peame jätkusuutlikkust ühiskonna mootoriks ja majanduse edasiviivaks jõuks. Seepärast püüdleb Amsterdam selle poole, et olla pikemas perspektiivis täielikult fossiilkütustevaba ning söest, naftast ja gaasist sõltumatu. Tulemuseks on loominguline ja mitmekesine linn, mis on majanduslikult ning ühiskondlikult tugev ja kus on tervislik elukeskkond.

Amsterdam on otsustanud olla kliimameetmete rakendamisel esirinnas, tehes julge otsuse lõpetada 2050. aastaks maagaasi kasutamise hoonete kütmiseks. Me tegime selle otsuse ilma selge teadmiseta, kuidas oma eesmärki saavutada. Aga kui pihta ei hakka, ei saa ka kunagi teada, mis on parim viis sihile jõudmiseks! Eesmärkide ja tähtaegade seadmine on vajalik, näitamaks, mida me soovime saavutada suurte probleemide, nagu näiteks kliimamuutuste, õhusaaste ja loodusvarade nappuse osas. Kuid tõeline väljakutse on alustada tegutsemist: minna kaugemale visioonidest ja stsenaariumitest ning hakata oma linnas pragmaatiliselt tegutsema, kaasates paljusid sidusrühmi.

Linnavalitsus on vastu võtnud integreeritud säästva arengu kava, keskendudes viiele prioriteedile: (1) energiasääst ja keskkonnasäästlik energiavarustus elektri- ja küttevõrkudes; (2) ulatuslikud ringmajanduse kontseptsioonid; (3) puhas ja tervislik õhk; (4) linnakeskkonna kohandumine muutuva kliimaga; (5) jätkusuutliku munitsipaalorganisatsiooni eeskuju loomine. Nende eesmärkide saavutamiseks toetame kodanikualgatusi ja töötame koos kohalike partneritega, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtted ja eksperdid. Teeme nn „linnaleppe“ raames koostööd oluliste sidusrühmadega, nagu näiteks elamumajanduse organisatsioonid, energiavõrkude haldajad ja kütteettevõtted. Selle avaliku ja erasektori partnerluse raames leppisid elamumajanduse organisatsioonid kokku, et 2017. aasta lõpuks tuvastatakse 10 000 elamuüksust, kus Amsterdam alustab elanikega arutelu selle üle, kuidas ja millal lõpetada gaasiga varustamine. Praegu kaalume maagaasile järgmisi alternatiive: kaugküte, nullenergia süsteemid, maasoojusenergia ja biogaas.

Meie linn töötab lähtuvalt linnaosadele orienteeritud käsitlusest. Igal linnaosal on oma ainulaadsed omadused, puudub üks ja ainus kõigile sobiv lahendus. Sellegipoolest oleme võtnud kasutusele alternatiivsete kaugküttesüsteemide taskukohasuse, jätkusuutlikkuse, avatuse ja ruumi kasutamise põhimõtted, et liikuda 100% jätkusuutlikule energiavarustusele ülemineku suunas.

Milliste peamiste probleemidega olete selle strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel silmitsi seisnud? Mis on teie arvates parimad lahendused nende ületamiseks?

Oleme kogenud erinevat tüüpi takistusi. Sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast mõjutab üleminek säästvale Amsterdamile paljusid inimesi, see on kollektiivne muutus ja vajab kõigi kodanike toetust. Seepärast on vaja ühist mõtteviisi. Elanikega rääkides ning neid varakult kaasates on võimalik hirmud, vastuväited ja kitsaskohad ära lahendada. Oleksime väga rõõmsad üleriigilise kampaania üle, et rõhutada asja pakilisust Hollandi kodanike jaoks ka riiklikul tasandil. Ka on meie jaoks oluline pakkuda maagaasile taskukohaseid alternatiive. Praegu on maagaasi hind Hollandis suhteliselt madal. Alternatiivsed küttelahendused, mida linn on siiani leidnud, ei suuda selle hinnaga konkureerida ning sageli on need palju kallimad. Sellepärast on Amsterdami linn propageerinud üleriigilisel tasemel seda, et valitsus kehtestaks maagaasile energiamaksu.

Vahel aga osutub seadusandlus energiaülemineku jaoks takistuseks. Näiteks annavad Hollandi seadused praegu ikka veel kõigile kodanikele õiguse maagaasiküttele oma majapidamistes. See tähendab juriidilist kohustust ühendada elanikud maagaasivõrguga. Samas ei ole juriidilist kohustust elanikke võrgust lahti ühendada, kui võimalik on alternatiivne küte. Kohaliku omavalitsusena tegutseb Amsterdami linn piiratud õiguslikus raamistikus. Me nõuame rohkem rahalisi ja õiguslikke vahendeid, et rakendada oma poliitikaid ja seeläbi püüelda energiaülemineku suunas.

Kasutasin siin näitena meie järkjärgulist maagaasiküttest loobumise plaani, kuid raskustega oleme kokku puutunud ka „üldisemal“ keskkonnasõbralikule energiale üleminekul. Linnad kaotavad lõhe globaalsete ambitsioonide, nagu seda on Pariisi lepe, ja kohaliku tasandi meetmete vahel. Nüüd on aeg tegutsemiseks. Kohalike juhtidena peab meil olema julgust minna fossiilkütustevabade strateegiate rakendamisel veel kaugemale. Ma tean, et julgete meetmete rakendamiseks ning otsuste tegemiseks struktuursete muutuste juurutamiseks meie linnade energiasüsteemides on vaja julgust, tehes algust isegi siis, kui tee lahenduseni pole veel päris selge. Kuid me teame, mis suunas peame minema.

Kuidas on linnapeade pakti kuulumine toetanud Amsterdami tema energia- ja kliimameetmetes?

Kõikjal Euroopas ja mujal maailmas on linnadel tänapäevaste probleemide lahendamisel juhtiv roll ning nad saavad kannustada riiklikke ja riigiüleseid juhtorganeid töötama veelgi ambitsioonikamate eesmärkide nimel. Sarnaselt mis tahes teisele linnale on Amsterdami üleminek säästvale energiale olnud väga keeruline ülesanne. See nõuab koostööd piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Linnapeade pakt on sobilik platvorm koostööks, vastastikuseks õppimiseks ja teadmiste jagamiseks, mida Amsterdami linn väga väärtustab.

Energiaüleminek ulatub meie enda piiridest kaugemale, seega on selle küsimuse lahendamiseks vaja rahvusvahelist koostööd. Pakkudes palju suhtlusvahendeid ja võimalusi, võimaldab linnapeade pakt Amsterdamil saada inspiratsiooni teiste linnade rakendatud poliitikatest. Linnapeade pakt on platvorm, kus kohtuvad linnade probleemid ja lahendused! Vaatamata asjaolule, et kontekstid võivad linnades erineda, on parimate praktikate vahetamine väga väärtuslik. Oleme linnana samuti rõõmsad, et saame jagada oma teadmisi pakti kogukonnaga , eriti seoses e-mobiilsusega. Amsterdamis kasutame oma linna eksperimentide laborina. Linnades on innovatsiooni kodu!

© photo Veronika Galkina, shutterstock.com

 
     
    >> Covenant Monthly Newsletter November 2017 <<
(0 visits )
 
     
Find us on:
Twitter Facebook
Covenant of Mayors
  The sole responsibility for the content of this newsletter lies with the Covenant of Mayors Office. It does not necessary reflect the opinion of the European Union. The European Commission is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. The Covenant of Mayors was set up with financial support of the European Commission and consists of five associations of European local authorities: Energy Cities, Climate Alliance, Eurocities, CEMR, Fedarene, and ICLEI Europe.

Subscribe / Unsubscribe to this newsletter.
European Union  
 
Covenant of Mayors